VAIKUS JA ARMASTUS
Vaikus on alandlik aga kindel tee armastuseni.
Kui me ”oleme oma hinge taltsutanud ja vaigistanud” (Psalm 131:2), siis hakkavad erinevad põhjendused ja vabandused näima üsna ebaolulistena.
TÕDE JA ÕIGUS
Kristlane olemine ei tee kedagi kriitilise mõtlemise võimeta ja enese eest seismise õiguseta nimetuks tobuks. Vastupidi, iga Jeesuse järgija käigu tões ja valguses ning arvestagu, et seda püüavad teha ka teised.
Pole aega
Ei vasta tõele. Me koosneme ajast. Nii kaua kui me elame on meil aega. Aeg saab otsa siis kui me surma kaudu ajast igavikku läheme.
KINGITUS
Kingitusi tehes, me kingime ennast. Iga kingituse sees on killuke kinkija südamest. Kellelegi kingitust tehes me ütleme – „Siin ma olen – võta mind vastu, armasta mind.“
ESIMENE KIVI
Kes teie seast on patuta, visaku esimene kivi. Jeesus Olime just koju jõudnud. Suvine ehavalgus mähkis meid hellalt oma embusse. Terve päeva rahmeldamine kihas veel mu meeltes. Luurekas olin ma jälle võitnud. Ma teadsin igat peidukat ja oskasin vaikselt vastastele päris ligidale jõuda. Mädamunas jäin ma ka peale, nagu tavaliselt. Isusime tädi Estriga maja ees…
Read more
Kui vana ta on?
“Oi kui armas koerake! Kui vana ta on?” Iga kord. Iga kord kui oma koeraga rahva sekka läheme ja ka siis kui külalised tulevad. Alati on on keegi, kes oma sidet koera inimesega mõõdab koera elatud aastatega või siis kuudega. Kui juhtub olema kutsikas. Kõige pentsikum lugu juhtus surnuaial. Olin ema haual ja läheduses märkasin…
Read more
PÜHENDUMINE
Iga kahtlusehetk on uus võimalus taas valida see esimene armastus, mis meid ühisele südameteekonnale tõi.
