VAIKUS JA ARMASTUS

Jeesus ütleb: “Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu  mina olen armastanud teid!”
Johannese 15:12

Nende sõnade kohalejõudmiseks ja ellu rakendamiseks on vaja vaikust.

Võibolla püüame vahel aga vaikust vältida ja eelistame ükskõik missugust heli, sõnu või midagi muud, mis meie tähelepanu meilt endalt  mujale viiks, sest sisemine rahu on tegelikult päris riskantne asi, sest see teeb meid täiesti tühjaks ja vaeseks, see lahustab kibeduse ja juhib meid avastama iseendid. Tühja ja vaesena on meie südamed täiesti Püha vaimu meelevallas ja täituvad tingimusteta armastusega.

Ärevil või ärritunud olekus on peaaegu võimatu näha oma ninaotsast kaugemal olevaid võimalusi eriarvamuste lahendamiseks, andestamiseks või koostööks. Aga kui me ”oleme oma hinge taltsutanud ja vaigistanud” (Psalm 131:2), siis hakkavad erinevad põhjendused ja vabandused näima üsna ebaolulistena.

Vaikus on alandlik aga kindel tee armastuseni.