TÕDE JA ÕIGUS

Mis on tõde või kellel on õigus ?

«Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista!» on eestlaste tõekriteerium Arvo Valtoni sule läbi ajalukku läinud. Kui kellegi teise poolt esitatud tõe versioon enda vaadetega ei sobi, siis küsitakse küüniliselt « kes lasi tõde küll sedapidi paista » ja Jumalat selle tõe versiooni eest kiitma ei hakata. Ega « Viimse reliikvia » kloostriülemgi oma tõeotsingutel Jumalal ennast väga segada ei lasknud.

«Mis on TÕDE?» küsis enne Jeesuse ristisurma mõistmist Pontius Pilaatus ja tegi, mis tema perspektiivist kõige kasulikum paistis ja sedagi küsimust on interpreteeritud palju ja just nii, nagu parasjagu vaja.

Vikipeedias leidub artikkel «Tõepõhjata ajastu», kus pakutakse seda tõejärgse ajastu või sotsiaalmeedia ajastu tähistajaks. Tegemist on siis väidetavalt perioodiga infoühiskonna arengus, mil liikvel on piiramatu hulk infot, kõikidel on avaldamise võimalus aga mitte tingimata oskused avaldatu üle kriitiliselt mõtelda ja kaasa rääkida.

Huvitav on Psalmis 119:160 heebreakeelne sõna אֶמֶת (’ĕ·meṯ) mida saab tõlkida tõde, kindlus, ustavus, püsivus, muutumatu, õige. Rabid õpetavad selle sõna kaudu avanevat narratiivi. Sõna אֶמֶת esimene täht on  א [alef], mis on ühtlasi heebrea tähestiku esimene täht ja selle sõna viimane täht on ת [tav], mis on heebrea tähestiku viimane täht. Tegemist on kujundiga, mille olemus on selgitada, et TÕDE on kogu Jumala sõna algusest lõpuni ja kõik koos, sellest midagi ära võtta ega juurde lisada ei tohi ja pole ka vaja, sest ei ole ühtegi maapealset võimu, mis suudaks tõekriteeriumit sellest võimsamalt kehtestada ja Jeesuse isikus kõikidele kättesaadavaks teha (5Ms 30:11-20 jt).

Olen veendunud, et kiriku kutsumus on kuulutada Jumala tõde, aga ainult ühtsuses ja vastastikuses alandlikkuses on meil võimalik sellest ise osa saada ja seda teistega jagada. Ainult Jumal on ja teab kogu tõde. Aegade jooksul on loodud erinevaid õige õpetuse seletusi, mis asjaga vähem kursis olijatele iseenesestmõistetavad ei ole. Vaidlus ja arutelud käivad asja juurde, õigus nendes osaleda on kõikidel ristitud inimestel, kusjuures kaasarääkimiseks on vaja teadmisi, mida saab õppimise teel omandada igaüks, sest teadmatus ei vabasta vastutusest.

Mitte ühelegi inimesele üksi, aga ka mitte suuremale või väiksemale hulgale ühte arvamust võimestavatele inimestele koos ei kuulu kogu ”tõde ja õigus”. Neil on õigus oma arvamusele, aga see sama õigus on ka nendega eriarvamusel olijatel. On olukordi, kus tõe pähe esitatud narratiiv on sobiv mingi organisatsiooni või isiku(te) maine hoidmiseks või päästmiseks, kuid sellega kaasneb tõsine probleem. Mis siis, kui ma ei ole selle narratiivi “tõega” nõus? Mis siis, kui on inimesi, kelle kogemus esitatud loo asjaolude suhtes on hoopis teine ? Kas nendel on õigus küsimusi esitada ja saadud vastuseid kriitiliselt läbi katsuda? Või on sellisel juhul tegemist hüsteeria, lammutamise ja vihkamisega?

Ma ei arva, et mul on alati õigus või et ma kunagi ei eksi, aga ma tean, et olen võimeline vahet tegema tõe ja vale, vägivalla ja hoolimise, armastuse ja ärakasutamise vahel. Õigus oma arvamusele ja isikuvabadusele on tänapäeva väärtussüsteemi lahutamatuks osaks ja kuulub ka mulle, kuigi olen kristlane ja naine. Ometi, kui kasutan oma õigust ja oskusi enda ja end minu hoolde usaldanute eest seismisel, siis püütakse mind korralikuks keelitada etteheidetega: ”keeruline inimene”, ”ise kristlane, aga vaata, kuidas sa end ülal pead”, ”mida sa endale lubad“ , „ära tekita avalikku pahandust“ jne. Enda eest seismine on keeruline kunst, sest sinuga sulle mitteaktsepteeritaval moel käituv inimene kogeb sinu enda eest seismist temale ebameeldivana ja sa oled tema jaoks keeruline ja agressiivne.

Kristlane olemine ei tee kedagi kriitilise mõtlemise võimeta ja enese eest seismise õiguseta nimetuks tobuks. Vastupidi, iga Jeesuse järgija käigu tões ja valguses ning arvestagu, et seda püüavad teha ka teised. Valguses ja tões käimisel on omad ”sümptomid” ja hind. Nimelt käib selle juurde võime kuulda ja näha teisi enda kõrval ja nendega koos elu elada ja ka ümberkaudsete inimeste jaoks paremaks muuta. Seda elu ei tohi elada mitte kellegi teise arvelt, või kui, siis ise teatud asjadest ja valikutest loobudes.

Annely Neame

13.12.2023