Pole aega

Ei vasta tõele. Me koosneme ajast. Nii kaua kui me elame on meil aega. Aeg saab otsa siis kui me surma kaudu ajast igavikku läheme.

Aeg on väga väärtuslik ja aja hästi kasutamine on ilmselt kõige parem investeering igavikku. Kindlasti on aeg väärtuslikuim, mis meil teistele inimestele anda on.

Aega saab raisata, nii oma aega kui teiste inimeste aega. Igaühe enese väärtushinnangud on need, millest sõltub ajaraiskamise tolerantsi piir.

Aega saab varastada. Saab sundida kedagi oma pilli järgi tantsima ja isegi nii peenelt, et tantsijale tundub, et ta ise on tantsu koreograaf.

Ajaga saab orja kombel ümber käia. Mõisa köis, las lohiseb – pole minu oma, võõras mure, võtan kui vaja, kui enam vaja pole, jätan vedelema.

 Ega me keegi päris hästi ei tea, mis juhtub peale viimset hetke siin pool aja arvamist. Enamik meist tunneb selle hetke ees kõhedust, aupaklikust või lausa hirmu.

18.11.2022

Annely Neame