PÜHENDUMINE

Üksteisele pühendumine on teekond. Iga kahtlusehetk on uus võimalus taas valida see esimene armastus, mis teid ühisele südameteekonnale tõi. See annab lootust, et kahtlusehetked ei tähenda lõppu, vaid uut algust.

Igapäevaelu takistused

Meie teel on palju takistusi – eriavad elusündmused ja olukorrad: tööülesanded, puhkusereisid, karjäärivõimalused, enda või lähedaste tervisemured, ilus või halb ilm, sõbra sünnipäev, ebakindlus, väike pahameel, arusaamatused. Elu.

Haavatavus ja ruumi andmine

Kui tahame kogukonda, kus võime kindlalt loota, et meid ei jäeta meie vajadustes üksi, viib selleni ainult üks tee – olemasolemine teiste jaoks, nii nagu tahame, et ollakse meie jaoks. Ja see ei ole kerge.
Kui oled proovinud olla sõpradele toeks ka siis, kui sind otseselt appi ei ole palutud, oled tõenäoliselt kogenud tõrjumist või jahedat vastuvõttu. Kui pole kellegagi kaua suhelnud, võib uuesti ühendust võttes tunduda, nagu trügiksid kutsumata tema elutuppa. Tekib süütunne: see on sellepärast, et mina pole kontakti hoidnud. Aga tegelikult – ka sinuga pole ühendust hoitud.
Ajad on rasked. Annad ruumi, ei pressi end liiga ligi.
Kedagi ei saa sundida abi küsima ega vastu võtma.
Abi küsimine on usalduse märk.

Kogukonna mõõde

Tõeliselt turvaline võrgustik sünnib vaid siis, kui igaüks astub sammu teise poole – just nii, nagu ootame, et teised astuksid meie poole.

Mõtle välja ja tegutse!
Millise väikese sammu võiksid sina juba täna astuda, et keegi sinu ümber tunneks end nähtuna ja hoituna?